Ilusate ja soojade suveilmadega tahame lapsed paratamatult õue värsket õhku nautima saata, selmet nad toas televiisori ees istuks. Tuleb ette olukordi, kus lapsevanemana tahaksime lapse lubada majaesisesse liivakasti nii, et ise saaks samal ajal tegeleda toas pesupesemise või söögivalmistamisega. Kuidas saaks aga eelkooliealise lapse silmist lasta, ent samas tal ikkagi pilk peal hoida? Isiklikku nutitelefoni nii väikesele lapsele veel osta justkui ei tahaks või siiski peaks? Õnneks ei pea. Komistasin küsimusele vastust otsides alternatiivi otsa – nutikell ehk Elisa Põnniradar.
Nutikell – alternatiiv nutitelefonile
Lastele mõeldud nutikell on lihtsustatult öeldes käekell, millel on helistamise funktsioon ja GPS-jälgimine läbi lapsevanema telefonis oleva rakenduse. Kellal on lisaks veel sammulugeja ja SOS-nupp, mida vajutades helistab nutikell kõikidele salvestatud numbritele seni kuni vähemalt üks telefoniraamatusse lisatud kontaktisik vastu võtab. Lapsevanem saab läbi rakenduse salvestada telefoniraamatusse telefoninumbrid, kellele on õigus lapsel välja helistada ja määrata kontaktisikud, kes saavad lapsele helistada. See lisab turvakihi, mis tagab et võõrad numbrd ja telefonimüüjad ei saaks lapsega ühendust.
Rakenduses saab määrata ka niinimetatud turvatsoonid, näiteks oma aia raadiuse ning kui kellakandja peaks sellest alast välja astuma, tuleb lapsevanema telefonile sellekohane teavitus. Samuti näeb teavituse selle kohta, kui kell on käe pealt eemaldatud. Teavitused jõuavad lapsevanemani reaalajas ja nii saab vajadusel kiirelt reageerida. Erinevaid last lõbusaid kui ka lapsevanema südamerahu kindlustavaid funktsioone leiab rakendusest veel teisigi.
Eestis müügilolevate, lastele mõeldud nutikell-telefonide tootjaid on hetkel kaks – Myki ja Wonlex ja paistab, et liiderpositsioon on Myki käes.
Myki Touch
Myki Touch on puutetundliku ekraaniga nutikell, mille edasimüüjaks Eestis on Elisa. Kella avaekraanil on kuvatud naise ja mehe ikoonid kiireks helistamiseks emale ja isale, nii et lapsel ei ole kella kasutamiseks ja kõne tegemiseks vaja lugemisoskust.
Kella on saadaval neljas erinevas värvitoonis – leiab nii lapsepäraselt lõbusaid värvilahendusi kui ka klassikalisema väljanägemisega musta ja valget.
Myki Watch
Myki Watch – nutikell, millel puudub puutetundlik ekraan, kuid selle asemel on külgedel nupud. Puuduvad naise-mehe ikoonid esiekraanil, mis on asendatud suure kellaaja ja kuupäeva näiduga. Telefonikontakte saab sellele mudelile vähem sisestada, kui eelmainitud Myki Touch mudelile ja võimalik pole muuta ka kella kõnehelinat. Tänu tavalisele, mitte-puutetundlikule ekraanile on aku vastupidavus jällegi pikem kui Myki Touch mudelil.
Wonlex
Kolmandaks turul olevaks mudeliks on Wonlex, mille rakendus tundus esmavaatlusel keeruline (Myki lapsevanema rakendus on arusaadav ja lihtne, lisaks ka eesti keelne). Wonlex nutikell ise näeb stiilne välja ja selle ekraanile on võimalik määrata ka taustapilte. Lisaks on kella parema külje peal kaamera, millega on lapsel võimalik oma täpsemast asukohast pilti teha – head pildikvaliteeti kaamerast muidugi loota ei tasu.
Lisafunktsioonina on kellal arvutamismäng ja “App Download” võimalus, millest jällegi täpsemalt aru ei saanud. Laps ise sinna rakendusi alla laadida ei saa nutitelefonile sarnaselt. Tundub, et lisaks inglise keelsele menüüle on kellale igasuguseid vilesid külge topitud, mida tegelikult vaja ei ole.
Põnnikella eelis nutitelefoni ees
Lastel ikka juhtub, et kui kodust mänguasjadega lahkutakse, siis koduteed need asjad alati ei leia. Suure ekraaniga nutitelefon on üks asjadest, millega mänguväljakul turnida pole lapsel ilmselt mugav, nii et turnima minnes pannakse see tuhinaga kuhugi maha. Nii ei pruugi laps pärast mäletada, kuhu ta telefoni pani ega panna tähele ka lapsevanema helistamist. Sellise võrdluse kõrvale tundub nutikell turvaline valik ja ka lapsele mugavam valik olevat.
Iseseisvuse algus
Tänu nutikella funktsioonile, mis lapsevanemale reaalajas lapse asukohta näitab, saab laps vaikselt alustada ka eakohase iseseisvusega, mis valmistab last omamoodi ette ka kooliminekuks. Laps saab oma õuemängudele minna ka siis, kui lapsevanem parajasti temaga kaasa tulla ei saa. Lapsevanema süda on last üksi välja mängima lubades rahulik ja ka laps tunneb end turvaliselt, kuna saab vanemaga vajadusel igal ajal ja igal poolt kontakti luua.
AGA.. kas last peaks jälgima?
Põnnikellade tulekuga seoses leiab internetist omajagu arutelu küsimuse üle, kas üldse on lapsevanemal õigus lapse õiguste kohaselt tema asukohta sedasi jälgida. On see ju mingil määral privaatsuse puudumine ja kontrolliv kasvatusmeetod.
Leian ise, et eelkooli- või algklassiealise lapse puhul leian, et asukoha jälgimine on pigem õigustatud, kuid kindlasti võiks lapsega asukoha jälgimisest rääkida ja talle selgitada, milleks lapsevanem tema asukohta näha soovib. Kui laps saab vanemaks ja teatab, et ta enam ei soovi, et lapsevanem tema iga sammu jälgib, võiks tema soovi ka austada. Ka vanema lapse puhul on võimalik teha temaga privaatsust austades kokkulepe, et vanemal on küll asukoha infole ligipääs, kuid lapsevanem kasutab seda mõistlikult.
Kokkuvõttes leian, et nutikellad on hea alternatiiv nutitelefoni asemel algkooli ealistele ja noorematele lastele. Seda nii lapsevanema südamerahuks, lapsele turvatunde tagamiseks kui ka tema iseseisvumise soodustamiseks.
• Avalikustatud blogis Hele Valgus aastal 2019. Tekst toimetatud mais 2022. • Originaalpostitust avalikustati ka Hinnavaatluse foorumi Sisuturunduse rubriigis • Postituse linki jagati Elisa Eesti @eluelisas Instagrami kontol. Teksti pikkus: 732 sõna